Artikkelside

Nynorskordboka

uskuldig, uskyldig

adjektiv
Bøyningstabell for dette adjektivet
eintalfleirtal
hankjønn /
hokjønn
inkjekjønnbunden form
uskuldiguskuldiguskuldigeuskuldige
uskyldiguskyldiguskyldigeuskyldige
Bøyningstabell for dette adjektivet (gradbøyning)
gradbøying
komparativsuperlativ
ubunden form
superlativ
bunden form
uskuldigareuskuldigastuskuldigaste
uskyldigareuskyldigastuskyldigaste

Tyding og bruk

  1. utan skuld (1), skuldlaus
    Døme
    • bli kjend uskuldig i ranet;
    • åtaket ramma uskuldige menneske
    • brukt som adverb:
      • bli uskuldig dømd
  2. moralsk rein;
    Døme
    • uskuldig som eit barn;
    • sjå på nokon med eit uskuldig blikk
  3. Døme
    • ein uskuldig spøk;
    • ei uskuldig liding