Artikkelside

Nynorskordboka

stivle

stivla

verb
Bøyningstabell for dette verbet
infinitivpresenspreteritumpresens perfektumimperativ
å stivlaå stivlestivlarstivlahar stivlastivl!stivla!stivle!
Bøyningstabell for dette verbet (partisippformer)
perfektum partisipppresens partisipp
hankjønn /
hokjønn
inkjekjønnbunden formfleirtal
stivla + substantivstivla + substantivden/det stivla + substantivstivla + substantivstivlande

Opphav

norrønt stífla ‘demme’; samanheng med stiv

Tyding og bruk

  1. Døme
    • vatnet har stivla opp i vegveita