Bokmålsordboka
påståelig
adjektiv
entall | flertall | ||
---|---|---|---|
hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
påståelig | påståelig | påståelige | påståelige |
Betydning og bruk
som holder på sitt, sta
entall | flertall | ||
---|---|---|---|
hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
påståelig | påståelig | påståelige | påståelige |