Nynorskordboka
bispevigsel
substantiv hankjønn
bispevigsle
substantiv hokjønn
| kjønn | eintal | fleirtal | ||
|---|---|---|---|---|
| ubunden form | bunden form | ubunden form | bunden form | |
| hankjønn | ein bispevigsel | bispevigselen | bispevigslar | bispevigslane |
| hokjønn | ei bispevigsle | bispevigsla | bispevigsler | bispevigslene |
Opphav
av bisp (1Tyding og bruk
vigsel (1) av ny biskop;