Artikkelside

Nynorskordboka

uvillig, uviljug

adjektiv
Bøyningstabell for dette adjektivet
eintalfleirtal
hankjønn /
hokjønn
inkjekjønnbunden form
uviljuguviljuguviljugeuviljuge
uvilliguvilliguvilligeuvillige

Tyding og bruk

som ikkje vil;
som set seg imot;
Døme
  • vere uvillig til å ta vervet;
  • han gjorde det uvillig;
  • hanskast med uvillige barn