Nynorskordboka
ryggjelaus, ryggelaus
adjektiv
| eintal | fleirtal | ||
|---|---|---|---|
| hankjønn / hokjønn | inkjekjønn | bunden form | |
| ryggelaus | ryggelaust | ryggelause | ryggelause |
| ryggjelaus | ryggjelaust | ryggjelause | ryggjelause |
Opphav
av lågtysk rokelos ‘sorglaus, likesæl’Tyding og bruk
utan moralske hemningar;
Døme
- vere ryggjelaus;
- føre eit ryggjelaust liv