Bokmålsordboka
statsløs, statslaus
adjektiv
| entall | flertall | ||
|---|---|---|---|
| hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
| statslaus | statslaust | statslause | statslause |
| statsløs | statsløst | statsløse | statsløse |
Betydning og bruk
som ikke har borgerrett i noe land
| entall | flertall | ||
|---|---|---|---|
| hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
| statslaus | statslaust | statslause | statslause |
| statsløs | statsløst | statsløse | statsløse |