Nynorskordboka
frontlinje, frontline
substantiv hokjønn
| eintal | fleirtal | ||
|---|---|---|---|
| ubunden form | bunden form | ubunden form | bunden form |
| ei frontline | frontlina | frontliner | frontlinene |
| ei frontlinje | frontlinja | frontlinjer | frontlinjene |
Tyding og bruk
- fremste linje av hær;fremste linje i aksjon eller liknande
- skilje mellom to fiendslege hærar;skiljelinje mellom to grupperingar
Døme
- frontlinjene i politikken
Faste uttrykk
- stå i frontlinjavere eller arbeide i ein utsett posisjon