Nynorskordboka
stridgråte, strigråte
stridgråta, strigråta
verb
infinitiv | presens | preteritum | presens perfektum | imperativ |
---|---|---|---|---|
å stridgråtaå stridgråte | stridgræt | stridgret | har stridgråte | stridgråt! |
å strigråtaå strigråte | strigræt | strigret | har strigråte | strigråt! |
perfektum partisipp | presens partisipp | |||
---|---|---|---|---|
hankjønn / hokjønn | inkjekjønn | bunden form | fleirtal | |
stridgråten + substantiv | stridgråte + substantiv | den/det stridgråtne + substantiv | stridgråtne + substantiv | stridgråtande |
strigråten + substantiv | strigråte + substantiv | den/det strigråtne + substantiv | strigråtne + substantiv | strigråtande |