Bokmålsordboka
utenpåklint, utapåklint
adjektiv
| entall | flertall | ||
|---|---|---|---|
| hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
| utapåklint | utapåklint | utapåklinte | utapåklinte |
| utenpåklint | utenpåklint | utenpåklinte | utenpåklinte |
| entall | flertall | ||
|---|---|---|---|
| hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
| utapåklint | utapåklint | utapåklinte | utapåklinte |
| utenpåklint | utenpåklint | utenpåklinte | utenpåklinte |