Bokmålsordboka
utbalt, utbalet, utbala
adjektiv
| entall | flertall | ||
|---|---|---|---|
| hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
| utbala | utbala | utbala | utbala |
| utbalet | utbalet | utbalede | utbalede |
| utbalete | utbalete | ||
| utbalt | utbalt | utbalte | utbalte |
Betydning og bruk
helt utslitt (2);