Bokmålsordboka
dugløs, duglaus
adjektiv
| entall | flertall | ||
|---|---|---|---|
| hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
| duglaus | duglaust | duglause | duglause |
| dugløs | dugløst | dugløse | dugløse |
Betydning og bruk
som ikke duger;
Eksempel
- dugløs politikk
| entall | flertall | ||
|---|---|---|---|
| hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
| duglaus | duglaust | duglause | duglause |
| dugløs | dugløst | dugløse | dugløse |