Bokmålsordboka
keivete, keivet
adjektiv
entall | flertall | ||
---|---|---|---|
hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
keivet | keivet | keivete | keivete |
keivete | keivete |
entall | flertall | ||
---|---|---|---|
hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
keivet | keivet | keivete | keivete |
keivete | keivete |