Nynorskordboka
uskuldig, uskyldig
прикметник
| однина | множина | ||
|---|---|---|---|
| чоловічий / жіночий рід | середній рід | означена форма | |
| uskuldig | uskuldig | uskuldige | uskuldige |
| uskyldig | uskyldig | uskyldige | uskyldige |
| ступені порівняння | ||
|---|---|---|
| вищий | найвищий неозначена форма | найвищий означена форма |
| uskuldigare | uskuldigast | uskuldigaste |
| uskyldigare | uskyldigast | uskyldigaste |
Значення та вживання
- utan skuld (1), skuldlaus
Приклад
- bli kjend uskuldig i ranet;
- åtaket ramma uskuldige menneske
- brukt som adverb:
- bli uskuldig dømd
- moralsk rein;
Приклад
- uskuldig som eit barn;
- sjå på nokon med eit uskuldig blikk