Nynorskordboka
pruste
prusta
дієслово
| інфінітив | теперішній | минулий | теперішній доконаний | імператив |
|---|---|---|---|---|
| å prustaå pruste | prustar | prusta | har prusta | prust!prusta!pruste! |
| дієприкметник минулого часу | дієприкметник теперішнього часу | |||
|---|---|---|---|---|
| чоловічий / жіночий рід | середній рід | означена форма | множина | |
| prusta + іменник | prusta + іменник | den/det prusta + іменник | prusta + іменник | prustande |
Походження
frå lågtysk ‘nyse’; lydordЗначення та вживання
puste kraftig og støytvis;
støyte luft ut gjennom nasen
Приклад
- pruste og pese;
- hesten prustar
- brukt som adjektiv:
- eit prustande lokomotiv