Nynorskordboka
disjunktiv
прикметник
| однина | множина | ||
|---|---|---|---|
| чоловічий / жіночий рід | середній рід | означена форма | |
| disjunktiv | disjunktivt | disjunktive | disjunktive |
Походження
av latin disjungere ‘spenne frå, løyse, skilje’Значення та вживання
som fører med seg åtskiljing eller motsetning;
som ikkje lèt seg sameine
Фіксовані вирази
- disjunktiv konjunksjonkonjunksjon (1) som grammatisk bind saman to jamstilte ledd, men logisk stengjer ute det eine
- ‘eller’ er ein disjunktiv konjunksjon