Bokmålsordboka
kritthvit, krittkvit
adjektiv
entall | flertall | ||
---|---|---|---|
hankjønn / hunkjønn | intetkjønn | bestemt form | |
kritthvit | kritthvitt | kritthvite | kritthvite |
krittkvit | krittkvitt | krittkvite | krittkvite |
Betydning og bruk
hvit som kritt (1, 1);
helt hvit
Eksempel
- kritthvite strender;
- bli kritthvit i ansiktet